Neli nädalat olin Euroopas. Neist ühe Luksemburgis ja kolm Eestis. Käisin paljudes kohtades ja nägin inimesi, mida/keda ammu näinud polnud.

12 tunni pärast algab tagasisõit New Yorki. Kuigi ma ei ole kindel, kummal pool Atlandit mul hetkel “sinna” ja “tagasi” on. Kodud on mõlemal pool praegu.

Alanud 2009. aastast ei oota midagi head ega ka halba. Suuremas osas töönühkimine mõnede vahepealsete helgemate hetkedega. Natuke tahaks Ameerikas reisida, võibolla ka mujal. Ja muidugi New Yorgis edasi ringi vaadata.

Sõitsin Tartus uusaastaööl taksoga. Ei ole vist uudis, et sel ööl hinnad lakke keeratakse. Aga pani kulmu kergitama, kui tavahind oli 12 kr kilomeeter ja 25 sisseistumine, ja selle peale oli selleks ööks kleebitud uus silt, mis teatas sisseistumise hinnaks 50 kr ja kilomeetriks 20 kr. Kojusõit tuli peaaegu sama kallis kui Tallinnas.

Eks ma olin lammas ka, et suvalise takso võtsin, aga sellegipoolest jättis halva mulje.

Muidu oli Tartus tore. Tasku on mingi kummaline shoppingukeskus. Ja bussijaama piirkond on täitsa teistmoodi ja võib ära eksida, kui pole mitu aastat käinud. Aga Turu jalakäijate sild oli äge. Turuhoone ja silla vahele annaks veel midagi ehitada, seal ju kõvasti tühja pinda veel. Rääkimata sellest, et palju uusi söögi- ja muid kohti on kahe aasta jooksul tekkinud. Ega paljudesse ei jõudnudki.

Isiklikus plaanis 2008. aasta teo võib väga lihtsa pildiga kokku võtta.

Muidu oli tore aasta. Võib rahule jääda. Eks näis, mida uus toob.

Kas e-riik on mingi nali või on selle abil võimalik ka reaalselt inimeste elu ja tööd mugavamaks ja efektiivsemaks teha? Sellest nädalast tuleb kaks lugu.

Esiteks: sain sellel nädalal elu esimese parkimistrahvi. Liivalaia tänaval, Hansapanga.. ee.. sveedbänki maja juures. Ise olin lammas ja ei kontrollinud parkimiskorraldust, tunnistan. Ja maksan ära ka. Aga seal on klientide jaoks selline süsteem, et tuleb leida mingi paberilipik ja sellele parkimise alguse kellaaeg peale kritseldada ja siis armatuurlauale panna. Ja siis nad vaatavad, et liiga kaua ei oleks.

Mul ei ole midagi jõhkra parkimise reguleerimise vastu. Reguleerige ja tehke trahvi. Aga ärge sundige mind kasutama mingit nii napakat lahendust, et sunnite mind pidevalt paberilipikuid ja pastakat kaasas kandma ja siis autos kellaaegu kirjutama. Meil on ju ometigi e-riik ja suures osas linnast saab mobiiliga parkida ja mis kõik veel. Milleks siis veel see paber ja pastakas? Või ka parkimiskell, mida mul kah ei ole ja mille peaks eraldi ostma? Mu auto ei ole ju ometi prügikast ja tavaliselt ma seal kirjatööga ei tegele. Kas järgmiseks pean klambrilööja, noodivihiku ja vesivärvid kaasa võtma? Mobiil oleks tänapäeval sõbralikum lahendus.

Loe edasi: “E-riik, pastaka-paberiga parkimine ja kriminaaltoimikud”

Ilvese YouTube-pöördumine tõi eelmisel nädalal suhteliselt palju vastukaja. Vt näiteks Larko postitust. Kuulasin minagi raadiost seda Rahva Teenrite saadet, millele ta viitab. Seal tõepoolest küsiti, miks kasutab president sellist kanalit, aga mitte nt rahvusringhäälingut.

Ma arvan, et sellel on kaks põhjust. Esiteks tehniline ja teiseks olulisem, sisuline.

Aga enne pulkadeni minekut tahan ära mainida, mis oli selle pöördumise suurim kasu minu arvates. Majanduskriis majanduskriisiks, sisuline sõnum seal ei olnud ju midagi uut ega niiväga huvitavatki. Aga kindlasti oli see äratuseks Eesti meediale, mida tegelikult tähendab “uus meedia”. Uus meedia ei tähenda seda, et mingid blogijad omaette kuskil nurga taga nahistavad ja sellest midagi ei sõltu (kuigi palju on ka seda). Uus meedia tähendab, et igaüks, ka president võibki võtta kätte ja jõuda kõige laiemate massideni tavapärastest meediakanalitest mööda minnes.

Loe edasi: “Ilvese YouTube-pöördumise järelkaja”

President Ilves on avanud oma videoblogi. Ei tea, kas Barack Obama innustusel, aga tore algatus ju igatahes. Mingit ametlikku teadet vms veel ei paista, aga esimene pajatus räägib majandusest. Boonuspunktid kahe Maci eest, mis kaadrist läbi käivad (vanem iMac ja uuem MacBook Pro)

Liialdades võiks ju öelda, et ka presidendi aastalõpukõned televisioonis on omamoodi videoblogi. Ja tuleb meelde Kreisiraadio episood, kus lugejakiri räägib, et “oleme teie saatesarja pidevad vaatajad, sooviksime näha teie saadet tihemini kui üks kord aastas.”

Kuna YouTube’is on väga keeruline RSS-linke leida ja teha (neil on ainult mingi pooletoobine juhend selleks), siis siin on ka RSS-link.

[UUENDUS: nagu allpool kommentaaridest näha, siis olid minu spekulatsioonid õnneks alusetud ja mID töötab iPhone’iga igati korralikult.]

Täna oli uudis, kuidas mobiil-ID hääletust võimaldav seaduseelnõu ilmselt vastu võetakse ja 2011. aastast saame kõik ka mobiiliga hääletada.

Mul tekkis selle peale küsimus, et huvitav, kas mobiil-ID ka iPhonega töötab? Kerge netiotsing ei andnud nende kahe paaritamise kohta eriti tulemusi. Proovisin ka oma telefoniga — panin EMT SIM-i sisse ja midagi nagu toimis, aga midagi mobiil-ID teemalist kuskilt ei tuvastanud. Samas kuna mu telefon on igati USA ja AT&T kandist pärit, siis võimalik, et võõrad SIM-id talle eriti ei meeldi.

Aga sellegipoolest, mobiil-ID minu vanas Sony Ericssonis töötab nii, et telefoni tekib vastav menüü juurde. Aga iPhones ma ei näe lihtsalt vastavat kohta menüüdes, kuhu selle mobiil-ID tekitada saaks.

Ühesõnaga esitan siinkohal väite, et mobiil-ID ei tööta iPhone’iga. Kutsun kaasvõitlejaid EMT-st ja mujalt kinnitama või ümber lükkama.

Kui see mittetöötamine tõeks osutub, siis selles mõttes on korraga loll, pikantne ja huvitav olukord, et mõlemad (mID ja iPhone) on ju omas valdkonnas tehnilised revolutsioonid, mille üks põhieeliseid on kasutajamugavus. Aga samas Apple’i suletud platvormi poliitika ei pruugi lasta selliseid oma ajast ees olevaid tehnilisi lahendusi kasutada. Võiks ju spekuleerida, et mobiil-ID oleks äkki kasutatav täiendava iPhone rakenduse kaudu, aga minu teada ka rakenduste levitamiseks kasutatav App Store ei ole Eestist saadaval.

Olukorra teeb põnevamaks see, et mõlemat lahendust levitab Eestis EMT. Ja kui mittetöötamine tõeks osutub, siis ma tahaks näha, kuidas seletatakse seda, et iPhone eest maksad väga ränka kirvest, aga e-riigi ühte parimat mobiilirakendust ikka kasutada ei saa. Mitte et see nende süü oleks.

EMT veebis on ka sektsioon “Mobiil-ID’d mittetoetavad telefonid”, aga iPhone’i seal hetkeseisuga pole.

Aga kui osutub, et mobiil-ID ikka töötab iPhonega, siis on ülalolev muidugi niisama tühi jutt ja palun vabandust tühja õhu üleskeerutamise pärast aga selle töötamise üle oleks hea meel.

Kokkuvõtteks üleskutse neile, kellel on EMT-st ametlikult ostetud iPhone (häkitud telefonid võivad sadapidi kummalised olla, nii et need jätan arvestusest välja) ja mobiil-ID toega EMT SIM: äkki proovite ja annate teada, kas toimib või ei toimi (nt netipanka sisselogimisel)? Kui toimib, siis võiks ka iPhone’i ekraanipildid kuskile postitada, et kuidas mID selle imeriista peal reaalselt välja näeb.

Sain Äripäevalt kummalise meili.

Ma ei saa aru. Kinnitasin juba ju kunagi, et ei taha teie kirju, nagu see tekst ka ise ütleb? Mida siin ometi veel üle küsida on?

Ja kui lingile klikkida, avaneb selline vorm.

Te ju teate ju mu meiliaadressi, miks seda siin vormil on vaja siis veel üle küsida? Ja milleks, heldene aeg, siin mu telefoni küsitakse, kui jutt käib meilist loobumisest?

Ma ei tea, kuidas seadustega on, aga selline spämm, et küsida üle, kas ma ikka tahan loobuda (kui ma kunagi olen seda juba selgelt öelnud), pole ise midagi muud kui spämm.

Vaatan uudistest, et Eestis on praegu hirmus lumetorm. New Yorgis pole asi veel nii hull, kuigi talv on ka siia jõudmas. Päevane temperatuur kõigub 0 C ümber.

Sel laupäeval mul erilisi plaane polnud, aga tundsin, et kui päev otsa kodus istun, lähen peast päris lolliks. Seega läksin hoopis Central Parki jalutama, mille põhjaots on siit ainult paari bussi/metroopeatuse kaugusel.

Loe edasi: “Central Parkis jalutamas”

Eelmisel nädalavahetusel käisin New York Knicksi mängu vaatamas. Ma muidu pole eriline korvpalli, spordi ega NBA fänn, aga mul ei olnud nädalavahetuseks ka muid plaane ja töö juurest anti niisama piletid miks siis mitte minna.

Mäng ise toimus Madison Square Gardenis, mis on New Yorgi kesklinnas olev meelelahutuskeskus, no nagu Saku Suurhall. Ainult et päris kesklinnas. Sinna kohalesaamisega oli omaette tsirkus. Nimelt metroo pühapäeval ei käinud, jälle parandati midagi, ja seega pidi osa teed sõitma bussiga, aga see ju jokutab maapealses liikluses. Aga ma jõudsin ikka ilusti kohale.

Selgus, et koht oli väga hea. Otse ühe korvi taga, mitte külje peal, ja umbes viiendas reas, nii et nägin päris hästi. Üritus ise algas muidugi USA hümni laulmisega. See paistab siin kohalik komme olevat, et ikka oma rahvust kõvasti tähistatakse, kuigi tegu ei olnud rahvusvahelise mänguga, vaid mängisid Knicks ja Utah Jazz omavahel. Üks sõjaväelane naine laulis hümni ja ekraanidel olid suured lipu pildid.

Mäng ise oli selline… no et oli kah nagu ikka NBA korvpall, neli veerandit, igaüks 12 minutit. Algul Knicks sai kõvasti tappa, aga lõpuks ikka võitis.

Vaheaegadel pakuti ka meelelahutust. Esines mingi laste tantsurühm, ja siis suuremate neidude tantsurühm, ja siis ka sõjaväe viguritegijate rühm, kes oma püssidega vehkis.

Vaata teisi pilte siit.